Reporteritund | Vikerraadio | Err

Euroopa Komisjon soovib toetada kliimapöördeks vajalikke investeeringuid ning koostada selleks n-ö rohelise nimekirja, mis teavitab investoreid ja ettevõtjaid, kas nende investeeringud ja tegevus on keskkonnahoidlikud.Saates tutvustab Euroopa Komisjonis välja töötatud kliimataksonoomiat Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson.

Riigikogu on jõudmas kokkuleppele, millised on riiklikult tähtsad kultuuriobjektid ja millele raha anda. Saates arutlevad kultuurvaldkonna sõbrad, Tartu ülikooli raamatukogu direktor Krista Aru ja kultuurilehe Sirp peatoimetaja Kaarel Tarand, Eesti kultuurivaldkonna tuleviku üle.

Jüripäeval saab 102 aastat päevast, kui Eesti Vabariigi esimene esinduskogu ja seadusandlik võim, Asutav Kogu, ametisse astus. Riigikogu sünnipäeva eel uurime, kas noori kõnetab tänapäeval pigem erakonna- või tänavapoliitika ja mis oleks kooli ning kodu roll, et ühiskonna toimimise vastu püsiv huvi tekiks.

Teisipäeval teeme sissevaate Euroopa Parlamendi töösse. Praegu on aktuaalne nn rohelise digitõendi kasutuselevõtt, et hõlbustada reisimist koroonaajastul. Arutelu all on ka tehisintellekti tulevik, aga ka digihiidude, nagu Facebooki ja Twitteri reguleerimine. Samuti käivad ettevalmistused Euroopa tuleviku konverentsi korraldamiseks ning juba on kodanike kaasamiseks avatud osalusplatvorm.

Neljapäevases "Reporteritunnis" tuleb juttu kroonilisest rahapuudusest Eesti ülikoolides. Mis jääb tegemata? Kuidas rahapuudus mõjutab õppekvaliteeti ja õppejõudude motiveeritust? Kuivõrd saab lahenduste osas loota uuele Euroopa Liidu rahastusperioodile ja kas Kaja Kallase valitsus toob tagasi tasulise kõrghariduse?

Praeguste piirangute ajal, kui lapsed ei pääse kooli ja kõigil vanematel pole samas mahus tööd ja palka kui varem, on perede majanduslik kitsikus suur. Eeskätt maapiirkondades vajatakse varasemast rohkem toiduabi ja arvuteid või paremat internetilevi.

Ülle ja Vahur Talimaa on üle 45 aasta koos mesilasi pidanud, nende vastutada on ka Carl Robert Jakobsoni talumuuseumi mesila, mis asub Kurgjal. Saame teada, millal tegid nende mesilased sel kevadel esimese lennu ja mida tarru tõid, kuidas on mesindus Eestis 45 aastaga muutunud ja miks perekond Talimaad taru juures töötades nõelata saamist ei pelga ning on loobunud ka kaitserõivaste kandmisest. Kurgjal käis salvestamas toimetaja Arp Müller.

Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vaid vähem kui 1% on sellest kõlbulik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Samal ajal kasvab vee tarbimine kiiremini kui rahvastik.

Töötasu hüvitist märtsi kuu eest saab taotleda kuni aprilli lõpuni. Kas kõik käib samal moel kui eelmisel aastal? Samas on piirangute aeg ja vaktsineerimine toonud töösuhetesse uusi ja vaieldavaid teemasid.

Neljapäevases "Reporteritunnis" räägime vaktsineerimisest. Kuidas koroonavaktsiin jõuaks kiiremini riskirühmadeni? Miks saavad jääkdoose endiselt noored ja enda sõnul terved inimesed? Miks ei saabu lähiajal hetk, mil inimesed saavad ise endale valida vaktsiini ja miks on vaktsineermine parem valik kui mittevaktsineermine?

Toome kuulaja ette puudega inimeste mured, mis tekivad olukorras, kus omavalitsus keeldub toetusi või hüvitisi maksmast, viitega maksuvõimelistele pereliikmetele. Kas otsida kohtust abi, eriti kui puudeastme vähendamise või töövõime määramise asjus on kohtust abi saadud?

Millal saame elektrirongiga pooleteise tunniga Tallinnast Tartusse? Kas Tallinna ringraudtee tuleb ehk kas lõppevad ohtlikud veod läbi Toompea külje all asuva Kopli kaubajaama?

Valitsus suunas lapsed koduõppele ja pani pausile tuhandete äride tegevuse. Kas sel aastal jääb suvi vahele ja tervisekriisist saab majanduskatastroof või on märgata ka helgemaid toone? Mida toob lisaeelarve ja millised on Eesti poliitikaelu allhoovused?

Nädala pärast täitub esimene tähtaeg, et otsustada, mida oma teise pensionisambasse kogutud rahaga teha. Võimalusi on mitmeid, muuhulgas üks – jätkata nagu seni.

Käsil on eurotoetuste arutelunädal, mille raames rahandusministeerium räägib sotsiaalpartnerite ja katusorganisatsioonidega läbi eurorahade, sealhulgas 1,1 miljardi euro suuruse taaste- ja vastupidavusrahastu kasutamise põhimõtted. Samal ajal jätkuvad läbirääkimised taasterahastu kasutamise üle ka Euroopa Komisjoniga.

Seekordse saate pühendame ökosüsteemiteenuste teemale. Neid teenuseid võib nimetada ka looduse hüvedeks või looduse panusteks, ja need on väga mitmesugused keskkonnakaitselised, sotsiaalsed ja ka majanduslikud hüved, mida ökosüsteemid inimkonnale pakuvad. Aga kuna elurikkad ökosüsteemid on inimtegevuse tõttu kogu maailmas ohustatud, siis on tegelikult sattunud ohtu ka meie endi heaolu.

Kirjanik ja kirjastaja Epp Petrone seadis oma kodu sisse Setomaal Obinitsa külje all. Märtsis on Epu südameasjaks turgutada oma köögis ja laudas elule lähedal asuvast lambafarmist pärit vastsündinud nõrgad tallekesed, kes inimliku abita sureksid. "Ma teen oma asju nagu kirjanik ja mul on muu motivatsioon, kui et talust kasumit saada. Ma teen asju selle pärast, et lugusid saada," rääkis Epp Petrone usutluses raadiotoimetaja Arp Müllerile.

Esmaspäevane "Reporteritund" on tavalisest pidulikum: teatame e-etteütluse tulemused ja plaksutame võitjatele. Seejärel arutame etteütluse sõnad ja laused üksipulgi läbi ning soovitame, mida edaspidiseks meelde jätta.

Mida õppis Haigekassa nädalavahetuse vaktsineerimisprojektist? Mida arvab Terviseamet testimise tempost ja kiirtestidest? Milliseid koroonateste usaldatakse Soomes ja mis on omavalitsuse roll nakkuse peatamisel Eestis?

Kas meil tasub enam pakendeid puhastada, sorteerida ja mitme kilomeetri kaugusele pakendikonteinerisse tassida peale seda, kui lugesime Ekspressi ja Maalehe uurivatest lugudest, et kadunud on tuhandeid tonne materjali, et riigil on saamata jäänud maksumiljoneid ja inimeste liigiti sorteeritud pakendid ei jõua pahatihti uuesti ringlusse, vaid põletatakse Iru tehases lihtsalt elektriks ja soojuseks?