Juhtimisblogi "juhtimiskvaliteet On Konkurentsieelis"

Käesolevas episoodis jagan jälle oma tähelepanekuid coachingu praktikast. Mõtisklen valjult selle üle, mida tähendab liikuda coachingu toel ellujäämisrežiimilt täiel rinnal elamise maailma. “Reeglina on coachingusse pöörduvad inimesed enda jaoks üpris selgelt teadvustanud, milles ja kus nad oma elus muutust näha soovivad. Inimesed teavad päris hästi, mis on need teemad, mis neid täna ei rahulda ning mille lahendamine uuel tasemel tõstaks nende elukvaliteeti märkimisväärselt. See maailm on neil enda jaoks üpris hästi läbi seeditud ja selgeks mõeldud. Kus aga inimesed pahatihti kinni jäävad, on koht, kust oleks võimalik hakata looma uut tulevikunägemust. Kuna me oleme omaks võtnud teatud piiravad baasuskumused ja tõekspidamised nii iseenda, maailma kui ka teiste inimeste suhtes, mis hoiavad meid selles meelehärmi või frustratsiooni või rahulolematust tekitavas meeleseisundis, siis sellest väljumiseks on iseseisvalt üpris raske leida teed. Meil kõigil on mingid elu jooksul omaks võetud stoorid, lood, legendid n

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Heateo SA tegevjuht Pirkko Valge. Pirkkol on põhjalik kogemustepagas nii vabaühenduste kui erasektori maastikult. Varasemalt on Pirkko töötanud KPMGs juhtimiskonsultandina ja Swedbank’is juhtide arendamise valdkonnajuhina. Mind on vabaühendused alati paelunud, ja Pirkkoga tahtsin arutleda selle üle, kuidas tema kui pikaajaline Heateo SA tegevjuht eestvedamist lahti mõtestab ja mida sellest kõigest võiks muuhulgas erasektor õppida? “Mis on selle sektori võlu, on see, et sul on tohutult motiveeritud töötajad. See võib isegi tähendada, et sa pead tihtipeale töötajaid isegi tagasi hoidma. Kuna meie poolt adresseeritavad ühiskondlikud teemad ei saa lihtsalt ühel päeval otsa, need on ikkagi pikaajalised teemad, siis A la, et ma lahendasin tänaseks selle probleemi ära – haridus on korras – ja ma võin nüüd koju minna ning homme mingi muu teema võtta. Tegelikult neid algatusi igas valdkonnas on ülipalju ja need probleemid on väga pika vinnaga, mistõttu on sul väga lihtne ennast l

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Eesti esimene naispataljoniülem kolonelleitnant Margot Künnapuu, kes juba ca aastajagu toimetab Kaitseväe Vahipataljoni juhina, mis täidab nii presidendi kaardiväe kui ka sõjaväepolitsei ülesandeid. Olen mitmel korral mõelnud, et mul oleks põnev vestelda naisterahvaga, kes on traditsiooniliselt meeste poolt domineeritud valdkonnas edukalt juhikarjääri teinud. See aitaks paremini teadvustada steretüüpseid mõttemustreid seoses naiste osalemisega nö 'meeste maailmas'. Lisaks võimalusele Margotit juhina paremini tundma õppida ning tippjuhiks kujunemise teekonda avastada, aitab käesolev vestlus kummutada müüte ja hirme naiste osalemise kohta ajateenistuses ja kaitseväes. “Kuidas Sa kirjeldaksid oma juhtimisstiili? See on võib-olla asi, mida me kaitseväes vaatame natuke teistmoodi. Me ei ole või vähemalt püüame mitte olla komplekt isiksusi. Meie, vanemohvitserid ja samamoodi kõrgemad ohvitserid kaitseväes, ideaalis näeme iseennast asendatavate mutritena. Ehk siis summa summaar

Käesolevas episoodis mõtisklen valjult selle üle, kuidas oma elus edukalt muudatusi ellu kutsuda. Olen coachingu ja koolituste käigus näinud, kuidas paljud soovid, tahtmised ja unistused on takerdunud elluviimisvõimekuse taha. Meie suutlikkus soovitud tulevikunägemust teoks teha on vast ka üks olulisemaid teemasid minu coachingu praktikas. Juttu tuleb sellest, kuidas pöörata oma kavatsused konkreetseteks otsusteks, kuidas omakorda muuta otsused igapäevategevusteks ning kuidas leida toetust soovitud muudatuste elluviimiseks oma keskkonnast ja suhtlusringkonnast. “Muudatuste ellukutsumisel on üks olulisemaid samme liikuda nö kavatsuste maailmast otsuste maailma. Mida ma selle all mõtlen? Kui alguses räägime soovidest ja tahtmistest pigem sellises unistuste võtmes, kaugelolevast ja kättesaamatust tulevikunägemusest, siis muutuse ellukutsumine saab realistliku maigu hetkest, kui me pöörame oma kavatsused konkreetseteks otsusteks. Teisisõnu, me teeme väga selgepiirilise valiku – lööme nö vaia maha –, et see on se

Nii, sõbrad, seekord siis jälle täitsa uue ja võib-olla ootamatu nurga alt. Lisaks tegevjuhtidele on minuga vestlemas käinud erinevate valdkondade eksperdid – tippsportlane, kommunikatsiooniekspert, ajuteadlane, ingelinvestor, spordipsühholoog, elustiilinõustaja, polaaruurija, mälutreener, pereterapeut, majandusanalüütik, läbirääkimiste ekspert jne jne – ning kõigilt neilt on juhtimisvaldkonnal midagi õppida ja kõrva taha panna. Nii ka seekord. Minu käesoleva episoodi vestluskaaslaseks on tingimusteta armastuse maaletooja Epp Kärsin. Epp ütleb, et tema missioon on päästa maailma armastusega. Tema põhiteemadeks on seks ja seksuaalsus ning kuidas see kõik meie igapäevases elus ja tegemistes rolli mängib. Õigesse konteksti asetatuna ja sobiliku rakursi alt esitatuna avardab see teemakäsitlus juhtide teadlikkust seksuaalsuse mõjust meie juhtimiskvaliteedile. Tunnistame või mitte, seksuaalsus on suur osa meie enesekuvandist ja identiteedist ka juhina. Vestluse käigus jõuame mõlemad arusaamiseni, et seksuaalsus on

Seekordne episood on tehtud Eesti Mentorite Koja podcastide saatesarja 'Minu parim mina' raames, kuhu mind kutsuti arutlema coachingu teemadel. Mis asi see coaching siis ikkagi on? Kuidas endale valida coachi – ja miks? Mis teeb ühest inimesest hea coachi? Mis on see väärtus, mida coach ja coaching võiksid mulle pakkuda? Kuidas aru saada, kas coachingust on mulle olnud kasu või mitte? Neid ja teisi põnevaid küsimusi esitab mulle Indrek Põldvee. “Kuigi coachingu määratlusi on väga palju ja mõnes mõttes ongi raske öelda, et mis siis ikkagi see coaching täpselt on, siis vanaemale rääkides või nö maakeeli võiks coachingut nimetada protsessiks, mis aitab inimesel saavutada midagi sellist, mida ta ilma coachinguta ei oleks saavutanud. Mulle meeldib mõelda coachingust kui arengukiirendist, mille läbi kasvada heast suurepäraseks. Kujundlikult võiks öelda, et see on teatud uste avamine, mis küll on kogu aeg potentsiaalina inimeses olemas olnud, kuid ta ei ole ise osanud neid uksi lahti teha. Ja coachi roll ongi siis

My guest in this episode of the podcast “Leadership is the Competitive Advantage” is a leadership coach and trainer Riikka Seppälä. She is an official facilitator of Brené Brown’s Dear to Lead program in a Finnish training company called Sitomo. It is a program focusing on developing courage-building skills as well as teaching leaders and teams how to move from armored leadership to daring leadership. As I am a big fan of Brené Brown’s work on vulnerability, it seemed so right to grab this opportunity to have a chat with Riikka. We will be touching upon concepts like courage, bravery, vulnerability, empathy, whole-heartedness, armor, shame and self-compassion within the context of leadership. (NB! The podcast was recorded before the lockdowns in Tallinn.) “Here is a good example of what is the value of bravery and courageous cultures in the workplace. There was this drug company in Finland producing different kinds of medicine. They had very strict rules of conduct that all the personnel had to obey for obv

Jälle kukkus välja natuke teistmoodi episood. Seekord olen ise intervjueeritava rollis. Mind kutsusid endaga vestlema persoonibrändingu raamatu 'Bränd Nimega Sina' autorid Olesija Saue ja Evelin Org. Meie vestluse läbivaks teemaks kujunes igihaljas, kuid täna võib-olla isegi erilise rõhuasetusega, küsimus: “kes ma olen?” Käesolev helimontaaž on kokkuvõtlik versioon meie vestluse parimatest paladest. Usun, et siit saab inspiratsiooni iseenda paremaks tundma õppimiseks. “Kui me räägime sellisest eksistentsiaalsest küsimusest nagu – kes ma olen? –, siis ma võin küll oma viimase aja coachingu kogemuse põhjal öelda, et täna on see teema paljude inimeste laual eredamalt kui kunagi varem. Võib-olla nad ei küsi seda täpselt nende sõnadega, kuid soov iseennast uuesti avastada on paljude jaoks rõhutatult üles kerkinud. Ebamäärasuse kasvades tõuseb pinnale vajadus luua selgust oma elus ja iseendas. Mitmete valdkodade esindajad on pidanud looma iseendaga uue suhte, uuesti otsima kontakti ja küsima, mis mul päriselt silm

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on isikliku arengu ja suhtenõustaja Tiina Tiitus. Tiina on vast kõige paremini tuntud kui menuraamatute “Õnnelik Suhe” ja “Armastuse Varjatud Saladused” autor. Tal on pikaajaline kogemus inimsuhete nõustajana, kelle juures on tuge ja nõu käinud saamas tuhanded inimesed. Minu jaoks pakkus huvi Tiinaga vestlus just eelkõige seetõttu, et õppida õnneliku suhte eksperdilt neid kogetud tarkusi, mis ehk ka juhtimise kontekstis võiksid kehtida. “Öeldakse küll kogu aeg, et inimene on see kõige suurem väärtus, aga kas me päriselt ikka oskame seda hinnata? Kui keegi jääb haigeks või lahkub siit ilmast, siis saame küll aru, et inimese olemasolu ongi see kõige suurem väärtus. Kuid tavaliselt me pöörame inimestele tähelepanu alles sellises hinnangulises võtmes – a la sa oled nii ilus, oi sa oled parim, küll ta on rumal jne. Sellisel juhul me suhestume inimesega andes tema kohta hinnanguid, aga kui me vaatame inimest neutraalselt, siis selles ei ole hinnanguid. See, kuidas me vaatame näit

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on elektriseadmete ja -tarvikute tootja Ensto Ensek’i tegevjuht Kaarel Suuk. (Lisan ääremärkusena juurde, et Kaarliga salvestasime vestluse enne eriolukorra kehtestamist.) Ensto Grupp oli Kaarli jaoks esimene töökoht, kus ta tänaseks on töötanud erinevatel ametikohtadel juba 15 aastat. 2018. aastal sai temast Ensto Eesti tegevjuht. Märkimisväärne on, et käesoleva aasta alguses andis Tallinna Direktorite Klubi Kaarlile üle 2019. aasta noore juhi tiitli. Mind hakkas huvitama, mis mees see Kaarel selline on. Nii istusimegi Kaarliga maha ja põrgatasime mõtteid, kuidas tema tippjuhiks kujunemise teekond on lahti rullunud ning mida ta oma kogemuste põhjal juhtimise juures kõige olulisemaks peab. “Juba mõnda aega tagasi sain väga selgelt aru, et juhtimine oma olemuselt ongi kommunikatsioon. Ma arvan, et selle põhimõtte omaksvõtmine on hästi oluline. Minuni jõudis see arusaamine läbi tagasiside. Nii nagu paljud edumeelsed ettevõtted, nii viime ka meie aeg-ajalt töötajate seas läbi

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on kliiniline psühholoog, peaasi.ee keskuse nõustaja ja tegevjuht Anna-Kaisa Oidermaa. Kliinilise psühholoogina on ta tegutsenud pea 15 aastat ning tema eriliseks südameasjaks on noorte vaimne tervis. Jälle sai üks äge vestlus, kus põrgatasime mõtteid, kuidas paremini toime tulla praegusele pea peale löödud elukorraldusele omase stressi ja ärevusega. “Mis nüüd puudutab suhete hoidmist meeskonnas, ja siin on muidugi vaja vaadata, millised on olnud meeskonna senised tavad ja praktika, siis kindlasti on praegusel ajal oluline omavahel võtta aega ka tööväliste teemade aruteluks. See on võimalus küsida nii iseendalt kui ka tiimiliikmetelt, kuidas meil päriselt läheb? Kuidas me tunneme ennast sellises uudses situatsioonis? Millist tuge üks või teine inimene praeguses olukorras vajab? Millised on meie eelistused üksteisega suhtlemisel? Jne. Ma soovitaks kõikidel juhtidel silma peal hoida oma inimestel, et nad oleks hoitud ja märgatud, seda nii läbipõlemise kui ka laiemalt vaimse t

Minu käesolev podcasti episood on jälle natuke teistmoodi. Seekord mõtlesin jagada teiega omi mõtteid, mis mind viimaste nädalate jooksul on saatnud ja aidanud. Usun ja loodan, et saate siit ise ka inspiratsiooni oma päevadesse. “Minu enda jaoks on hästi toiminud paar-kolm sellist abistavat tehnikat, kui elus on olnud keerulised ajad, kus lained käivad üle pea ja elu on vähemal või suuremal määral sassi löödud. Esimene asi on tuua ennast olevikku, hetkeolukorda. Me kipume oma mõtetes ikka ja jälle rändama nii tulevikku kui ka minevikku. Kahjuks on nii, et ärevatel aegadel seostub tulevik meil pigem hirmuga ja minevik masendusega. Oluline on aeg-ajalt teadvustada, kus ma omadega rändan ning vajadusel tuua ennast tagasi hetkeolukorda. Esimene soovitus olekski, et lühenda oma ajahorisonti ja too ennast konkreetsesse hetkesse. Järgmine samm sellest on kitsendada oma tähelepanu ühele asjale korraga. Küsi iseendalt, mis selles hetkes on kõige olulisem ära teha selleks, et tunda ennast paremini? Kui muidu võib nö t

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on psühholoogiaprofessor Voldemar Kolga. Voldemar on minu kunagine õppejõud ja karismaatiline arvamusliider kõikvõimalikel sotsiaalsetel, majanduslikel ja üldse laiemalt ühiskondlikel teemadel. Läbi aegade võib meedias tema arvamusi kohata muuhulgas nii selgeltnägijate, zombide, aktsiaturu kui ka erootika kohta. Pole just tavapärane psühholoogiaprofessor; ja just seetõttu mulle Kolga meeldibki. Tal on alati midagi öelda, mõni lugu rääkida, mingi uus seos luua või alternatiivne vaatenurk asjadele anda. Äge. Seekord siis koroona kontekstis, kuid ikka vanas heas Voldemar Kolgalikus vaimus. “Kui tulla psühholoogiasse, siis meil kõigil on üks suur ja keerukas ülesanne, mille inimene peab lahendama – ühelt poolt tuleb osata elus jääda iseendaks, selleks, kes ma siis päriselt olen, kuid teisalt tuleb samal ajal osata olla ka vastavuses muutuva välismaailma ja ühiskonnaga. See on inimese elu üks suuri dilemmasid. Ja kui me nüüd vaatame oma tänast koroonakriisi olukorda, kus me elam

Minu seekordne vestluskaaslane on pere- ja paariterapeut Meelike Saarna. Meelike toimetab iseenda koolitus- ja nõustamisfirmas Parem Elu. Meelike on ka mitmete raamatute autor. Minu soov oli koos temaga arutleda selle üle, kuidas paremini toime tulla praegusele pea peale löödud elukorraldusele omase stressi ja ärevusega. “Igapäevases elus on meil alati parasjagu pinget ja ärevust, kuid enamasti tuleme sellega toime. Kui stressinivoo ei ole liialt kõrge, jagub meil otsustavust, energiat ja rahu, mis toimetulekuks vajalik. Ent kui me räägime tänasest keerulisest olukorrast, kus igapäevasele stressile on lisandunud eriolukorraga kaasnev pinge, siis võib juhtuda, et meie nn stressiämber (stressiämbri kujund on pärit John Crawford'i raamatust 'Anxiety relief' /toim) on juba niigi peaaegu täis. Ja kui nüüd peaks veel midagi ootamatut-ärevust tekitavat juhtuma, siis me ei pruugi enam olukorraga toime tulla – ämber ajab üle, lisaressurss on raskesti kättesaadav või puudub. See võib kaasa tuua emotsionaalselt piiripe

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on elustiili-disainer Merit Raju. Meriti mõtteist said alguse igasuvine Joogafestival ja Hingele Pai ajakiri, samuti mitmed elust inspireeritud raamatud. Jooga on olnud tema elustiil ja mõtteviis juba kümme aastat, ta on õppinud ka 1,5-aastases hingamisterapeutide programmis ning täiendanud end rasedate jooga ja naerujooga sertifikaadiga. Praegu nimetab ta end pigem elustiili-disaineriks, kombineerides kõiki oma teadmisi. Mõni kuu tagasi ilmus Meriti sulest esseede raamat “Vaba ja metsik. Julgusest elada oma reeglite järgi” ja kohe-kohe jõuab lugejateni tema seitsmes raamat, “Sõltumatu naine. 5 sammu rahalise vabaduseni”. Kuna Merit on ise oma elus paaril korral kriise läbi elanud, siis soovisin temaga põrgatada mõtteid, milliseid erinevaid kohanemis- ja toimetulekumehhanisme saaksime tänases keerukas olukorras kõik ise rakendada. “See oli ca neli aastat tagasi, kui ma töö kaotasin. Taustaks niipalju, et kuigi ma olen juba 13 aastat vabakutselisena toimetanud, siis paaril k

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on president Kersti Kaljulaidi kliimanõunik Timo Palo. Tema nime taga võib kohata selliseid tiitleid nagu polaaruurija, seikleja, rändur või ka geograaf, meteoroloog, teadusfotograaf. Kuigi Timo on elus teinud mitmeid hullusi, siis ehk kõige tuntum ja ekstreemsem oli tema 2012. aastal koos Audun Tholfseniga ettevõetud 1620 km pikkune seiklus põhjapooluselt Teravmägedele. Selle retke eest kanti Timo ka Guinnessi rekordite raamatusse. Mind on alati intrigeerinud inimesed, kes ühel või teisel moel on kombanud inimvõimete ja eelkõige iseenda vaimse vastupidavuse piire. Räägime Timoga, kuidas ta on muuhulgas pidanud silmitsi seisma teda küttivate jääkarudega, kukkunud läbi polaarjää ja sealt napilt eluga pääsenud. Need vast ongi need seigad elus, kus sa päriselt kohtud nii elu kui ka iseendaga. “Kui nüüd päris algusesse tagasi minna, siis see eesmärk oli mul kuskil kuklas sündimas juba poisikesepõlves. Talv, lumi, suusad – see on minu kirg olnud algusest peale. Olen talispordiga

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Eesti Energia juhatuse liige Agnes Roos, kelle vastutada on kliendikogemuse ning äri- ja infotehnoloogia juhtimine. Enne Eesti Energias töötamist oli Agnes üle 20 aasta eri ametikohtadel Swedbankis. Agnesega räägime, mis see juhtimine siis ikkagi sellises praktilises võtmes tähendab, kuidas tema tippjuhiks kujunemise teekond välja näeb ning mida ta oma kogemuste põhjal juhtimise juures kõige olulisemaks peab. “Minu üks juhtimispõhimõtteid on kindlasti see, et ma olen ise ja ootan ka teistelt avatust ja ausust. Ma ise olen enda kohta ikka öelnud, et ma olen hästi otsekohene inimene. See ei tähenda, et ma oleksin kiuslik inimene või et ma tahan kellelegi ära teha. Pigem ma ütlen välja nii selle, mis mulle meeldib ja on hästi – mida võiks muidugi alati veelgi rohkem teha – kui ka selle, mis päris nii ei ole, sealjuures tehes seda nii konstruktiivselt kui võimalik. Ehk et, kui midagi ei ole hetkel okei, siis ma panen selle lauale ja soovin rääkida, kuidas me saaksime ikkagi

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on juhtimispraktik ja –koolitaja Ivar Raav. Ta on juhina töötanud kümmekond aastat nii Swedbankis, Omnivas kui ka If Kindlustuses. Mind ajendas Ivariga rääkima see, et ta on toonud meie juhtimisleksikoni sellise mõiste nagu ‘juhtimise jalajälg’. Juhtimisjälg viitab muutustele, mille juht jätab endaga koostööst meeskonnakaaslastesse ja organisatsiooni tervikuna. Ivariga räägimegi, kuidas juhina teadlikumalt toimetada, et kujundada seda pärandit või nö ‘jälge’, mille juhina jätad endaga koostööst tiimikaaslastesse. “Juhtimise jalajälje metafoori mõte sai alguse minu jaoks ökoloogilise jalajälje mõistest ja kogu kliimatemaatikast ning ma hakkasin neid kahte asja seostama. Nii nagu ökoloogilise jalajälje puhul peaksime endalt küsima, et kuidas jätta endast maha võimalikult väike jalajälg, siis mulle tundus, et juhtidena peaksime üha rohkem endalt hakkama küsima, mis on see minu positiivne juhtimisjalajälg, mille ma tahan endast meeskonda maha jätta? Kõigepealt tuleb endale aru

Üldiselt ei ole mul kombeks mitu korda ühte ja sama inimest vestlema kutsuda, kuid Kalev Reiljan on lihtsalt nii hea, et tema on nüüd siis teine inimene, kes mul teistkordselt podcastis. Kes ei tea, siis Kalev on pikaaegse rahvusvahelise kogemusega tippjuht. Täna toimetab ta Eesti Gaasi juhatuse liikmena, aga varasemalt töötas ta Rootsis Telia üksuse X tehnoloogiadirektori ja juhina, enne seda Soomes ettevõtte Sonera tehnoloogiadirektorina ning sellele eelnevalt Eestis Elioni (Telia) tehnoloogiadirektorina. Kui esimesel korral rääkisime Kaleviga, milline on olnud tema arenguteekond juhina ning millised on need põhimõtted ja tõekspidamised, mis on tema tänase juhtimiskäekirja aluseks, siis seekord on tegemist ühe Eesti IT ettevõtte sisemise juhtimiskoolituse raames salvestatud intervjuuga, kus ma püüan Kalevist kätte saada kõik tema senised õppetunnid ja parimad praktikad üks-ühele vestluste läbiviimise kohta. See on tõesti hea materjal. "Et kui küsida, et mille alusel ma 1:1 vestluse edukust hindan, siis ma

Minu seekordseteks vestluskaaslasteks on Eesti esimese persoonibrändingu raamatu “Bränd nimega Sina. 100 praktilist sammu oma persoonibrändi loomiseks ja arendamiseks” autorid Olesija Saue ja Evelin Org. Kuna mulle meeldib ka mõtteviis, et üksteisega teevad äri eelkõige isiksused, mitte ettevõtted, siis pean persoonibrändi teemat juhtimise kontekstis väga oluliseks. Vestluse käigus püüamegi lahti mõtestada persoonibrändi kontseptsiooni, arutame isikubrändi vajalikkuse üle ning anname esmased soovitused oma persoonibrändi teadlikumaks kujundamiseks. “Üldiselt inimesed mõtlevad, et nad ongi sellised nagu nad on ning nad tahavadki olla ja suhelda teiste inimestega sellistena nagu nad päriselt on. Kuid probleem seisneb selles, et paljud meist tegelikult ei teagi, kes nad on. Reeglina me ei ole sellele teadlikult pidanud liiga palju mõtlema ning seetõttu me ei oska seda ka sõnastada selliselt, et see kõnetaks nii meid endid kui ka teisi. Kui me räägime konkreetselt ettevõtete tegevjuhtidest, siis persoonibränding