Juhtimisblogi "juhtimiskvaliteet On Konkurentsieelis"

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Omniva juhatuse esimees Ansi Arumeel. Ansi on Omnivas alates 2006. aastast, mil alustas ettevõttes tööd logistikavaldkonna arendusjuhina. Enne Omnivasse tulekut on ta töötanud Silberautos ning Schenkeris. Vestluse käigus räägime Ansiga liidriks olemise olemusest, puudutame tema enda juhiks kujunemise teekonda, käsitleme meeskonnaliikmete värbamist ja tiimi moodustamise printsiipe ning samuti jagame paar nõuannet juhirollis edukamaks toimetamiseks. “Ma olen viimasel aja päris palju mõelnud sellele teemale. Et kui sa küsid, et mille eest juhile palka makstakse, siis mina ütlen, et selle eest, et asjad tehtud saaksid. Et juhtuksid need asjad, mis juhtuma peavad. Nii lihtne ongi. Ja kui seda veel natuke sügavamalt lahti mõtestada, siis liidrid on need juhid, kes panevad juhtuma just need asjad, mis muidu ellu ei saaks kutsutud – mis muidu ei saaks juhtuma. Ehk siis liidrile makstakse palka selle eest, et jõutaks ettevõttega sinna, kuhu muidu ei jõutaks; vastasel korral see

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on juht, koolitaja ja psühhodraama lavastaja Vahur Murutar. Igapäevaselt juhib Vahur koos oma abikaasa Karin Hangoga koolitusfirmat Self II. Koolitajana viib ta läbi mõjutamis- ja juhtimistreeninguid, psühhodraamakursusi, eneseanalüüsi kursusi, koostöötreeninguid jmt. Vajadusel superviseerib / juhendab teisi inimestega tööd tegevaid kolleege ja viib läbi ka individuaalpsühhoteraapiat. Vahur jagab vestluses oma mõtteid ja kogemusi juhtidest ja juhtimisest, mis tal viimase 30 aasta jooksul koolitajana on kõrva taha pandud. “Pahatihti seisneb väljakujunenud ja kogenud juhtide väljakutse selles, et neil on oma seni edu toonud põhimõtetest ja käitumismustritest keeruline lahti lasta. Nad on mingisugused käitumisviisid ära õppinud, sest need on neile elus edu toonud. Neil on läinud hästi ja nende maailmapilt on vastavalt ka siis kinnistunud – nii asjad käivadki ja elu ongi selline. No näiteks see, et inimesed tahavadki, et neile öeldakse, mida ja kuidas peab tegema või et sa kuna

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Eesti esipankuriks, selle sõna kõige auväärsemas tähenduses, tituleeritud Robert Kitt. Täna Swedbanki juhatuse esimehena töötav Robert on panganduses toimetanud ligemale 25 aastat. Pankuritööle lisaks on tal ka akadeemiku hing, kui nii võib öelda, kel läbi elutee olnud uudishimu teaduse vastu. Robert on õppinud TTÜ majandusteaduskonnas bakalaureuses ja magistris ning omandanud doktorikraadi TTÜ küberneetikainstituudis tehnilise füüsika erialal. Nii on ta vahelduva eduga kombineerinud oma pangakarjääri akadeemilise eluga, kus ta ka täna külalisprofessorina aeg-ajalt kaasa lööb. Mul oli au ja rõõm Robertiga tunnike vestelda erinevatel juhtimist puudutavatel teemadel. Võin kinnitada, et ta on muheda olemisega avatud suhtleja ning ennekõike kirglik ja terane oma mõttekäikudes. “Juhile makstakse palka ikkagi tulemuse eest. Sul on juhina eesmärgid silme ees ja sa pead sinna eesmärgini ka päeva lõpuks jõudma. Nüüd tulemuse saavutamise tee sõltub päris palju juhi käekirjast, koo

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on ettevõtja, investor ja nüüd ka kohe kohe ilmuva juhtimisraamatu “Kes on tõeline juht?” autor Ivo Remmelg. Ivo on ingelinvesteeringutega tegelenud üle kümme aasta. Lisaks on ta olnud erinevate innovaatiliste ettevõtete (Telegrupp, Nordic Automation Systems, EstBAN) asutajaliige ning eestvedaja. Vestluse käigus räägime Ivoga inimese olemusest, inimeste juhtimise keerukusest ja ettevõtlusest laiemalt. “Kõige keerulisem osa juhi tööst, eelkõige kui me räägime ettevõtetest, kus töötajad rohkem kui 30, on töö inimestega. Võtmeküsimuseks on see, kuidas juht suudab panna terve organisatsiooni täie inimesi tööle selle ühise eesmärgi nimel nii, et kõik teeksid seda, mis on õige organisatsiooni jaoks. Nii on juhina oluline teada, miks inimene teatud situatsioonis käitub nii nagu ta käitub. Pea igale käitumisele on tegelikult olemas teaduslik seletus. Olen ka oma raamatus toonud välja mitmeid kasulikke põhimõtteid, kuidas inimene üldse nö töötab ja mismoodi inimene suudab pakkuda op

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on armastatud filmitegija, Tartu Ülikooli vabade kunstide professor, Kaitseliidu malevkonna pealik ja endine ETV juht Ilmar Raag. Ilmar ilmselt pikemat tutvustust ei vajagi. Mul oli temaga tõeliselt äge vestlus, kus muuhulgas rääkisime tema juhiks kujunemise teest, juhi rollist ja meeskonna loomisest, valikute langetamisest ja otsustamisest jt teemadest. “Ma arvan, et erinevates tegevusvaldkondades pannakse juhtidele ka sutsu erinevaid nõudmisi. Asi, mida ma selgelt näen loomingulistes organisatsioonides, samuti ka vabatahtlikes organisatsioonides, on talentide leidmine. Juhina saad sa aru, et suurim vara, mis organisatsioonil on, on inimesed, kes mingil moel säravad. Ja nende leidmine ning hoidmine on peaaegu, et kõige tähtsam asi. Seda kuni selleni välja, kus näiteks telekanalid, teatrid ja teised taolist tüüpi organisatsioonid on väga selgelt mõistnud, et kui sul ei ole neid staare, siis sul ei ole mitte midagi. Olemasolevate staaride hoidmise kõrval pead sa kogu aeg vaa

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on 'elukutseline inspireerija' Harald Lepisk, nii ta iseenda kohta ütleb. Praktikas on Harald koolitaja enesearengu, ettevõtlikkuse ja avaliku kõnelemise alal. Tema koolituste pealkirjad on juba paljuütlevad: ‘Laetud akud’, ‘Armunud elusse’, ‘Idee Starter’ jne. Ta on ka haridusvaldkonna ettevõtja ja videograaf. Samuti veel 'Inspiratsioon.ee' arengukeskkonna ning 'Lugudevestja' ja 'Kireleidja' rakenduste looja. Ja kõigele lisaks ka veel 'Elu looming' podcasti saatejuht. Räägimegi Haraldiga, millisena tema näeb juhtimise olemust ja juhi rolli tänapäeval. “Kui me räägime tänapäevasest juhtimisest, siis mulle tundub, et suund on üha enam sinnapoole, et suur osa sellisest klassikalises mõttes management tegevustest muutuvad automatiseerituks. Meil tekib kogu aeg juurde igasugust nutikamat tarkvara, mis võimaldab meil kõiki neid klassikalisi juhtimistegevusi lihtsustada ja efektiivistada. Võiks isegi öelda, et kaovad ära sellises tavapärases mõttes manageerimise ülesanded. Mida a

Seekordne vestlus on eriline, seda mitmes mõttes. Kutsusin Hardo Pajula, kes hetkel toimetab EBSis õppejõuna ja Edmund Burke'i Seltsi eestvedajana, endaga vestlema teemal 'juhtimiskvaliteet läbi majandusteadlase pilgu'. Olen alati nautinud tema tabavaid tähelepanekuid, teravaid ütlemisi ja vaimukat sõnaseadmisoskust. Kuigi alguses oli olemine kuidagi rabe ja me ei saanud teemat liiga hästi vedama, siis hiljem, kui käima läksime, kiskus jutt juba laiematesse filosoofilistesse dimensioonidesse, seda üpris kõrgel abstraktsioonitasemel. Mõtlemapõnev. “Ma arvan, et mitmekesisus on väga oluline. Mida ma nüüd selle all mõtlen? Ma ei mõtle mitmekesisuse all seda, et on kümme erinevat kisakõri, kes ajavad ühte ja sama joru. See ei ole mitmekesisus. Mitmekesisusele võiks hoopis läheneda ‘suure viisiku’ isiksuseteooria raames. Need viis isiksuse eri joont on siis neurootilisus, meelekindlus, koostöövalmidus, ekstravertsus ja avatus kogemusele. On päris selge, et need erinevad isiksuse omadused suuresti mõjutavad, kuida

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Eesti hetke vägevaim tippmaratoonar ja Baltimaade läbi aegade suurima rahvusvahelise maratoni – Tallinna maratoni – värske võitja Roman Fosti. Romani kõiki saavutusi ei ole mõtet ette lugema hakata, piisab vast teadmisest, et tegemist on Eesti ühe kiireima pikamaajooksjaga, kelle maratonieesmärk on 2h ja 15min. Minu jaoks on tippsport olnud alati heaks edumudeliks juhtimisvaldkonnale ja ettevõtlusele laiemalt. See on ka põhjus, miks tahan intervjueerida tippsportlasi oma juhtimisblogis. Romanil palungi jagada oma mõtteid ja kogemusi, kuidas kanda sportlikus maailmas edu aluseks olevaid põhimõtteid ja praktikaid üle juhtimiskvaliteedi kasvatamiseks laiemalt. “Minu peamine eesmärk – maratoni läbimine alla 2 tunni ja 15 minuti – on olnud mul juba pikka aega kinnisidee. Seetõttu olen ka veel väga motiveeritud enese kallal töötamisest, et see tulemus ikkagi ära teha. Kui ma veel tegin keskmaajooksu, siis mul oli pigem unistus jõuda olümpiale. See ei ole tegelikult hea lähteko

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on kirjanik, kultuuriteoreetik, japanist ja Tallinna Ülikooli endine rektor Rein Raud. 27-aastaselt oli Rein üks Eesti humanitaarinstituudi asutajaid. Aastatel 2006-2011 oli ta aga Tallinna Ülikooli rektor. 2015. aastal nimetas Eesti Päevaleht Reinu Eesti kõige mõjukamaks inimeseks hariduse ja teaduse valdkonnas. Põrgatame Reinuga mõtteid juhtimisest ja juhi rollist organisatsiooni arengus laiemalt. “Juhile makstakse palka ikka nende magamata ööde eest – ehk siis vastutuse eest. Juhil lasub alati vastutus. Ja ma arvan, et see on esimene küsimus, mille juht peab endale ise esitama: kelle ees ma vastutan? Kas ma vastutan näiteks omanike ees ja teen kõik selleks, et neile tuleks võimalikult palju profiiti? Või ma vastutan esmajoones näiteks oma töötajate ees, mis tähendab, et ma pean juhina hoolitsema selle eest, et neil oleks võimalikult hea kollektiiv ja tööõhkkond? Või ma vastutan hoopis mingi muu osapoole ees? Mul endal oli see küsimus mõnikord päris teravalt üleval. Ja mi

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on viisteist aastat koolitajana edukalt tegutsenud Jaanus Kangur. Tema peamised  koolitusvaldkonnad on seotud suhtlemise ja koostööga. Jaanusega arutame muuhuglas, mis nähtus on ja millist rolli mängib suhtekapital juhtimises. “Ma olen kasutanud sellist mõistet nagu suhtekapital. See on metafoor, mis iseloomustab mingisuguses inimkoosluses olevaid suhteid. On see siis meeskond, paarisuhe või mis iganes inimlik side – mida rohkem seda kapitali on, seda tugevam see paar või meeskond siis on. Ja see kapital on eriti oluline näiteks muutustega toimetulekul või üldse erinevates stressirohketes situatsioonides. Mida rohkem sul suhtekapitali on, seda dünaamilisemad ja paindlikumad selle meeskonna toimetulekumehhanismid on. Samas, kui suhtekapitali konkreetsel juhil ja meeskonnal napib, siis suuremates stressi ja muutustega seotud situatsioonides on neil väga raske olukorraga toime tulla. Siis minnakse eriti kiiresti omavahel riidu ja tülli või see võib viia lausa kuni meeskonna la

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on pikaaegne koolitaja-coach-superviisor Piret Bristol, kelle tööks on klientide tunnetatud reaalsuse nihutamine julguse, tasakaalu, õnne, edukuse suunas. Piret on õppinud psühholoogiat ja gestaltteraapiat. Ta on töötanud õpetaja, koolipsühholoogi, koolijuhi, rahvusvahelise keelefirma direktorina. Kuskil sajandivahetuse paiku alustas ta oma koolitaja teekonda. Tänaseks on Piretil olnud võimalus ja au superviseerida ja coachida juhte ning võtmespetsialiste ligemale 1000 tundi. Viimased aastad on ta olnud International Supervision and Coaching Institute`i superviisorite/ coachide väljaõppe põhiõppejõud. Piretiga räägimegi, millised on eduka juhi mõningad tunnused ning kuidas ta juhte nende arenguteel toetab. “Kui me räägime juhtide toetamisest, siis minu jaoks on ikkagi kõige alus eneseteadlikkus. See on selgelt üks edukuse nurgakive. Eneseteadlikkuse all mõtlen siin just juhi võimekust selgelt mõista ja endale aru anda, milline mõju on tema emotsioonidel, sõnadel, käitumisel

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on üle 20-aastase kogemusega üritusturunduse loovjuht ja strateeg Hardi Kinnas agentuurist Orangetime. Tema toimetamistest üritusturunduse vadlkonnas on tänaseks välja kasvanud ka avaliku esinemise oskusi arendav agentuur Anonymous Presenters. Samuti on Hardi jagamismajanduse põhimõtetele üles ehitatud üritusruumide platvormi Spotitwise kaasasutaja. Väheoluline ei ole ka fakt, et Hardi oli üks kolmest, kes paar aastat tagasi Vormsi Pagar/ Ormsö Bagare kaubamärgi all taaselustas ajaloolise leivategemise Vormsi saarel. Vestlus Hardiga viib meid tema ettevõtmistesse üritusturunduse valdkonnas, räägime tema tõekspidamistest juhtimise osas ja arusaamadest juhi rolli kohta meeskonnas. “See on päris suur vahe, kas sa mõtled meeskonnaliikmena pigem kui ‘mina’ või hoopis ‘meie’. Ükskõik, mida me meeskonnaga ette võtame, siis just seesama ‘meie’ on sadu ja tuhandeid kordi võimsam kui ‘mina’. See nn ‘meie’ power on see, mis meid edasi viib ja annab kõikidele tiimiliikmetele tunde, et

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Eesti armastatuima maheda jäätisebrändi La Muu üks loojatest Rasmus Rask. Tema teekond korporatiivse pangamaailma palgatöötajast ettevõtlusesse on äge ja inspireeriv. Lisaks öko jäätisekultuuri arendamisele on Rasmus oma energiat andnud nii Uuskasutuskeskuse, Kiusamisvaba Kooli, Avatud Kooli jt sotsiaalsete ettevõtmiste asutamisse ja arendamisse. Oma panuse eest sotsiaalse ettevõtjana ja kodanikuühiskonna aktivistina pälvis Rasmus eelmisel aastal Kultuuriministeeriumi poolt aasta kodaniku tiitli. Rasmus jagab käesoleva vestluse käigus mitmeid oma kogemusi ja mõtteid nii juhtimisest kui ka ettevõtlusest. “Sinu väärtus juhina, peale selle, et sa seda oma pisikest valdkonda või üksust hakkad juhtima, seisneb ettevõtte jaoks selles, et sa tajud, mis on selle ettevõtte laiemad eesmärgid ja ambitsioonid ning kuidas sina oma meeskonnaga sellele lähtuvalt ettevõtte hetkevajadustest kaasa saad aidata. Ehk et sa mõtled oma enda üksuse tegevused läbi läbi selle prisma, kuidas ma sa

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on suure kogemustepagasiga tippjuht Valdur Laid. Täna töötab Valdur Maksu- ja Tolliameti peadirektorina. Eelnevalt on ta toimetanud TeliaSonera Finland tegevjuhina, Elion Ettevõtted ASi juhatuse esimehena ning enne seda ka Eesti Pangas juhatuse liikmena. Valduril on TTÜ majandusharidus ning International Institute for Management Development MBA kraad. Valduriga räägimegi tema pikaajalisest juhtimiskogemusest ning tema personaalse juhtimiskäekirja kujunemisteest. “Kuigi inimesed organisatsioonis on individuaalsed ja erinevad, motiveerivad meid kõiki endast parimat andma kolm suurt draiverit: (1) tunne, et ma arenen tegevuse käigus ja liigun edasi võetud eesmärgi suunas; (2) vabadus ise otsustada, kuidas ja mismoodi ma edasi liigun, ilma et keegi mind kogu aeg kontrolliks või suunaks; (3) tunne, et sellel, mida ma teen on mingi suurem tähendus või mõte. Kuid kui nüüd inimestel lasta niimoodi tegutseda oma parima äranägemise järgi, siis tulemuseks on kerget liiki browni liikum

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on pikaaegse riigiasutuste juhtimiskogemusega tippjuht Lauri Tabur. Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE ja Pärnu Juhtimiskonverentsid valisid Lauri Eesti Parimaks Juhiks 2014. Aasta varem oli Lauri Taburi juhitud Sisekaitseakadeemia nimetatud Eesti Unistuste Tööandjaks 2013. Täna tegeleb ta peaasjalikult juhtimistreenerina oma juhtide koolitamise ja nõustamisega tegelevas firmas Smart Grow OÜ. Lauriga räägimegi juhtimise olemusest – rääkimisest, kuulamisest ja otsustamisest. “Kui töötada inimestega, siis kõige keerulisem on kuulata oma inimesi. Ma arvan, et teise inimese ära kuulamine ja oskus teda päriselt kuulata on üks keerulisemaid väljakutseid juhi puhul. Pahatihti tekib ju see tunne, et äkki inimesed on kuidagi kallutatud ja tendentslikud oma arvamustes. Kus see tõde tegelikult on – seda kuni sinnamaani välja, et päris paljud juhid arvavad, et nemad on need kõige targemad. Et tahaks ju lüüa rusika lauale ja öelda, et tegelikult on tõde hoopis midagi muud! Aga kui sa t

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on juhtimiskoolitaja Mihkel Reinsalu. Ta on aktiivselt tegutsenud koolitajana alates 2003. aastast, olles sealjuures koolitus- ja konsultatsioonifirma Teadmiste Instituut OÜ rajaja, omanik ja juht. Ta on oma eelnevas elus töötanud mitmetes erinevates meediaorganisatsioonides tippjuhi rollis. Vähetähtis ei ole ka fakt, et Mihkel on ja on olnud lähedastes suhetes nii psühhodraama kui ka tippkorvpalliga. Mihkliga räägimegi, mis on juhtimine ja millised juhtimisoskused on tema hinnangul täna juhtide Achilleuse kannaks. “Minu jaoks on südamelähedane teema ikkagi kuulamine. See on küll igivana teema, kuid kui käia ringi ettevõtetes ja viia läbi koolitusi juhtidele, siis tuleb väga selgelt välja, et kuulamisoskus on juhtide puudus number üks. Ma armastan koolitustel selgitada, et on kolm asja, mida me juhtidena ei oska tegelikult elus hästi teha: kuulata, rääkida ja mõtelda. Kõik see tekitab selliseid kentsakaid reaktsioone, et kuidas sa saad nii öelda?! Kuid juht on ju ka eelkõig

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on pikaajaline organisatsioonikonsultant ja juhtimistreener Margus Alviste. Alates 1995. aastast on Marguse käe all oma oskusi arendanud ja teadmisi omandanud kümned tuhanded Eesti juhid ja võtmetöötajad sadadest erinevatest organisatsioonidest. Marguse peamine huvi on seotud inimeste käitumise ja psüühika ning organisatsioonide omavahelise toimimisega. Margusega räägimegi, milliseid mustreid tema edukate juhtide juures on tähele pannud ja millised on tema kogemustel põhinevad soovitused juhtide enesearenguks. “Kui me räägime juhtide edukusest, siis mulle tundub, et edukuse seisukohalt ei ole küsimus enamasti mingites kindlates juhtimistegevustes või –meetodites, vaid sageli on küsimus hoopis juhi isiksuse laiemas mõjus kogu meeskonnale. Ma olen märganud, et need organisatsioonid, kus saavutatakse edu, on juhi ametis keegi, kes suudab inspireerida, lasta inimestel olla nemad ise, kus töö on pigem mänguline ehk ei pressita nui neljaks välja tulemusi, vaid tehakse mõnusalt fu

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on tööstusautomaatika kontserni ABB Eesti endine pikaajaline juht Bo Henriksson. Umbes aastapäevad tagasi, pärast 25. aastat ettevõtte Balti riikide juhina, tundis ta, et on sobiv aeg anda ohjad üle ja pühenduda rohkem isiklikule elule. Vähetähtis ei ole ka fakt, et Bo valiti eelmise aasta parimaks Eesti juhiks. Temaga arutame, mis on need õppetunnid, mis ta on oma ca kolme kümnendi jooksul juhina töötamise ajal kõrva taha pannud. “Kui saaksin tuletada kogu oma aastatega kuhjunud kogemuste pagasist ühe nõuande, siis julgeksin vast anda sellist nõu, et proovi võimalikult palju erinevaid asju. Võta kümme asja ette ja kui kaks tuleb välja, siis on hästi. See on natuke selline start-up’ilik mõtteviis – katseta ja eksperimenteeri. Ära võta liiga suuri riske, kuid proovi, proovi, proovi. See ei maksa palju. Mulle meeldib Eesti ühiskond ja eestlased, sest nad on väga pealehakkamist täis. Kui tuleb idee pähe, siis öeldakse lihtsalt – hakkame nüüd pihta! Samas pole keegi lõpuni mõel