Juhtimisblogi "juhtimiskvaliteet On Konkurentsieelis"

Seekordne episood on jällegi natuke teistmoodi. Mõni aeg tagasi, no ausalt öeldes juba pea 1.5 aastat tagasi, kutsus mind üks organisatsioon endale külla podcastimisest mõtteid jagama. Võtsin selle mõttevahetuse tol ajal linti ja ei teadnudki, kas ja mida sellega edaspidi teha kavatsen. Sattusin hiljuti pooljuhuslikult seda salvestust uuesti kuulama ja tekkis tunne, et tahaks seda teiega jagada. Nii kujutabki käesolev episood kollaaži minu tollastest mõttekillukestest podcastimise kohta. Vastuseid saab näiteks küsimustele nagu, kuidas sünnib hea podcast, mis kuulajaid köidaks või mis eristab podcasti klassikalisest raadiosaatest või kuidas valida saatekülalisi ja millist eeltööd nendega tuleks teha või kui pikk võiks üks saade olla ja kuidas see üles ehitada või millistes kanalites podcasti levitada ja kuidas episoode promoda? Usun, et see pooltund võiks olla heaks kuulamiseks kõigile, kes podcastimisest huvitatud. “Julgen oma kogemuse pealt väita, et podcastimine on paljuski ka persoonibrändi loomine. Mõtl

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Toomas Trapido, mees, kelle tegemisi ja maailma on juhtinud ühelt poolt rohelise mõtteviisi edendamine ja teisalt inimgruppide ühistarkust toetav eestvedamine. Toomase taust on põnev ja kirju – mida kõike ta teinud ei ole! Ta on bioloogi haridusega, töötanud Karula Rahvuspargis keskkonnakaitsjana ja Eestimaa Looduse Fondi juhina. Ta oli Erakonna Eestimaa Rohelised esindajana XI Riigikogu liige, lisaks on ta ka üks liikumise “Teeme ära!“ käivitajaid. Alates 2014. aastast on tema põhitegevus aga seotud haridusega – õpetades Tallinna Vabas Waldorfkoolis, Tallinna Ülikoolis, Gaia Koolis ning Gaia Akadeemias, mille üheks eestvedajaks ta on. Puutusin Toomasega hiljuti kokku Tartu Ülikoolis ja sain aru, et tema on kindlasti üks neist inimestest, kellega tahan podcasti teha. Mind paelus eelkõige just gruppide võimekus kasutada ühistarkust. See on teema, mis võiks organisatsioonide juhtimises laiemalt rakendust leida. “Mind paeluvad grupitöö meetodid, mille ühiseks tunnuseks on

Head uut aastat, sõbrad! Selle aasta esimene salvestus kukkus välja pisut filosoosilisem, kantud eksistentsiaalsetest alatoonidest. Mõtiskleme siin koos sõbra ja hea teekaaslasega gestaltteraapia õpingute ajalt, Katrin Ahlbergiga, mida tähendab muutuste ellu kutsumine. See on meil Katriniga järjekorras juba teine ühine mõtete põrgatamine. Selles aastavahetuse meelsusest kantud episoodis räägime, miks ja kuidas muutusi enda jaoks lahti mõtestada ning ellu kutsuda. Kuigi meie juturada liigub kõikvõimalikes eri suundades, siis usun siiski, et igaüks leiab siit enda jaoks just selle õige mõttetera, mis just teda uuel algaval aastal kõnetab. “Üliloluline on uudishimulikkus ja avatus uuele, valmidus vaadata asjadele teise pilguga ja olla vastuvõtlik ka sellele, mis esmapilgul paistab võõras ja teistmoodi. Ja see ei tähenda, et asjad ilmtingimata peaksid olema teisiti kui nad seni on olnud, kuid me ka eos kohe ei välista, et asjad ei võiks teistmoodi olla. See on teatav avatus muutustele, suhtumine, et asjade senin

Here is another special episode of my podcast devoted to self-management and specifically to Holacracy. This time we sat down with Rebecca Brover who is a certified Holacracy coach and partner at HolacracyOne. Rebecca was my main trainer in Holacracy and has been a source of inspiration for me to explore self-management in organizations and various practices that seek to distribute authority, giving clarity of responsibilities and maximum autonomy to each member of the organization. It was really great chatting with Rebecca again after a while. “If we are talking about the change that the adoption of Holacracy brings out in leaders, then we must touch upon the topic of ego, and not ego as a bad thing, but ego as the thing that protects us in the identity that we have created for ourselves as leaders. Whenever we encounter considerable change in the context or environment we operate in, which we do in transitioning to Holacracy, it is natural to sense those transformations as possible attacks on our deepest s

Nii, sõbrad! Käesolev episood on pühendatud jälle holakraatiale. Nagu paljud teist juba teavad, olen ise holakraatia kui organisatsioonide kaasaegse juhtimispraktika suur fänn ja õpipoiss. Tänane episood on järjekorras juba viies, kus me koos hea sõbra ja mõttekaaslase Pauliga põrgatame mõtteid isejuhtivate organisatsioonide teemadel. Seekord keskendume muutustele juhi rollis, kui toimub üleminek tavapärasest hierarhilisest juhtimisstruktuurist holakraatiale. “Holakraatia kui üks organisatsiooni mudeleid, kus ei eksisteeri enam nö traditsioonilist ülemus-alluva suhet, tähendab ka seda, et juhid peavad ümber mõtestama oma karjääri ja ametialase kasvu. Kui tavapäraselt tähendab karjääri tegemine juhi jaoks juhtimistasanditel järjest kõrgemal liikumist, millega kaasneb siis ka laiem vastutusvaldkond, kõrgem staatus ja sissetulek, siis holakraatias tuleb sellest karjäärimudelist lahti lasta. Juhtimine holakraatias on suuresti erinevate alamrollide näol laiali jaotatud ja seda ei pruugi keegi üks inimene täita. M

Minu seekordseteks vestluskaaslasteks on päikeseauto ehitusega tuntuks saanud Solaride’i eestvedajad Kristel Leif ja Kaspar Kitsing. Solaride’i projekt sündis paar aastat tagasi, kui tudengid otsisid ülikoolis õpitud teadmistele praktilist väljundit ning jõudsid pöörase väljakutseni – ehitada tänavakõlbulik päikeseauto. Nagu ette kujutada võib, siis tegemist on tehniliselt ülikeeruka väljakutsega, mis annab võimaluse panustada transpordisektori jätkusuutlikumaks muutmisesse. Tänaseks on Solaride’ist saanud haridusprogramm, mis panustab nii inseneeriavaldkonna kui ka rohetehnoloogia populariseerimisse ning arengusse. Praegu kuulub Solaride’i meeskonda ligemale sadakond aktiivset tudengit Eesti eri ülikoolidest. Tudengitele pakuvad mentoritena tuge tehnoloogiamaastikul ülituntud tegijad. Solaride’i peasponsor on Eesti riik koostöös Tehnopoliga, lisaks hulganisti eraettevõtjatest suursponsoreid ja teisi toetajaid. “Hakkasime ehitama päikeseautot, sellest ideest sai kõik alguse. Ja autot ehitame ju jätkuvalt eda

Käesolev episood on üle tüki aja jälle minu sooloepisood ning jätk minu mõtiskluste seeriast coachingu teemadel. Seekordseks teemaks on enese-refleksioon mööduva aasta kontekstis, samuti uue aasta kujundamine just selliseks nagu see Sulle kõige õigem ja parem tundub. Aasta lõpp on hea aeg vaadata korra tagasi mööduvale aastale – võtta aeg maha ning tunda uhkust ja rõõmu kõige üle, mis Sinu elus toimunud on. See on ka suurepärane võimalus kujutleda ette oma ideaalset tulevikku ning hakata oma vaimusilmas looma just sellist uut aastat, mis Sulle kõige paremini sobib. Pakun selleks välja ka ühe praktilise harjutuse, mida saad kohe enda peal katsetada. “Kui Su elu oleks raamat, siis millise pealkirja paneksid oma mööduva aasta peatükile? Mis oleks see tsitaat, millega pealkirja avaksid ja vürtsitaksid? Millised olid Sinu kõige olulisemad kogemused mööduvast aastast, mida kindlasti peatükis jäädvustaksid? Mis olid need emotsioonid, mis nende kogemuste juures Sind valdasid? Ja veelgi olulisem – milline võiks olla

Salvestasin seekordse episoodi oma sõbra ja hea teekaaslasega gestaltteraapia õpingute ajalt, Katrin Ahlbergiga. Katrin toimetab täna terapeudina, mina coachina. Meid mõlemaid seob sügav huvi inimeste ja psühholoogia vastu, sh ka inimeste juhtimise psühholoogia vastu. Oleme Katriniga nendel teemadel palju omavahel mõtteid vahetanud ja nüüd tekkis tunne, et me võiks neid vestlusi ja mõttearendusi ka salvestada ja laiemalt jagada – usun, et see kõnetab. Räägime käesolevas episoodis mitmetel (enese)juhtimist puudutavatel teemadel, kuid lõpuks jõuavad kõik mõttearendused ikkagi sinna, et juhi suhe ja kontakt iseendaga on üks eduka (enese)juhtimise eeldusi. “Psühholoogid on selgeks teinud, et keskmiselt mõtleb inimene ligikaudu 50 000 – 70 000 mõtet päevas. Huvitav seejuures on, et suur osa neist mõtetest on korduvmõtted ehk me ketrame peas samu teemasid ikka ja jälle uuesti. Kusjuures lõviosa neist korduvatest mõttemustritest on pigem negatiivse alatooniga. Teadlikkus sellest, et ma olen jäänud kinni mingisse mõ

Jälle üks teistmoodi episood on teie ees. Umbes pool aastat tagasi, ühel ilusal kevadisel laupäeval, kutsusid mind Merili Ginter ja Kätlyn Jürisaar osalema Facebook-live’is 24tunnisel heategevusaktsioonil “Kas ikka panustad?!”. See oli ettevõtmine, kus paljud rohkem või vähem tuntud Eesti inimesed jagasid oma isiklikke lugusid, filosoofilisi mõttekäike, aga ka väga praktilisi soovitusi juhtimis- ja elukvaliteedi parandamiseks. Selle materjali põhjal on tänaseks Merili ja Kätlyn koostanud just värskelt trükist ilmunud raamatu ’Sädeinimeste lood’. Nende kaante vahele on kokku kogutud 84 vestlust kolmest erinevast 24-tunnisest heategevuslikust aktsioonist, sealhulgas ka vestlus minuga. Aitäh teile, Merili ja Kätlyn, et nii ägedat asja teete! Mina võtsin meie omavahelise vestluse linti ning nüüd on see ka teile siin oma eheduses järelkuulatav. Olgem kõik sädeinimesed nii teiste, kuid mis peamine – iseenda jaoks! “Olen oma juhtimisalases podcastis püüdnud leida vastust küsimusele: mida tähendab olla edukas juht?

Here is another special episode of my podcast devoted to self-management, and specifically to Holacracy. This time I sat down with Chris Cowan, an accomplished Holacracy expert who serves as a partner and master coach at the HolacracyOne. He got fascinated with Holacracy after seeing the limits of many traditional leadership development approaches and trying to find suitable alternative ways of managing and organizing. For him, Holacracy provides the framework for people to create the best possible way of organizing themselves for the organization to fulfill its purpose. It was a great chat about whether and how it is possible to better satisfy the human psychological needs through practicing Holacracy. Hope you will love it as well! “It is quite a one-dimensional view to simply contrast Holacracy with the conventional hierarchical management. Holacracy is not mainly about the stuff that people where not able to do under the so-called conventional management hierarchy, i.e. have a freedom to direct their own

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on tõenäoliselt Eesti kuulsaim unetehnoloog, raamatu 'Hea une teejuht' autor Kene Vernik. Ta on professionaalselt tegelenud unetervisega üle 15. aasta, töötades Tartu psühhiaatriakliinikus ja Hea Une Keskuses. Kene on vaid üks kolmest Eestis, kes omab Euroopa Unemeditsiini unetehnoloogi kutsetunnistust. Oma töös kasutab ta aktiivselt ka kognitiiv-käitumusliku psühhoteraapia tehnikaid, samuti teadveloleku tehnikaid ja skeemiteraapia tehnikaid. Unekvaliteedi teema on hakanud mulle aastatega üha rohkem korda minema. Kunagi, kui sai Kristjan Pordiga podcast tehtud, siis sealt jäi kõlama mõte, et juhtimiskvaliteedi seisukohalt on sama oluline “teha tööd ja näha vaeva” hea unekvaliteedi nimel kui päevasel ajal pingutada oma tööalaste eesmärkide saavutamiseks. Viimati lugesin IKEA uneuuringust, et 55% Eesti elanikest tunneb vähemalt osalist rahulolematust oma elu, töö ja une tasakaaluga. Samas tuleb endale teadvustada, et korralik taastumine tagab täisväärtusliku elukvaliteedi, toe

Seekordne episood on teistmoodi, olin sel korral ise intervjueeritava rollis. Mind kutsus juhtide suhtlemisoskuste teemadel vestlema Monika Viidul Eesti Suhtlemistreenerite Ühingust. Meie vestlus kulges väga erinevaid radu pidi kombates juhitöö seoseid suhtlemisoskustega, kuid kõlama jäi ikkagi mõte, et juhina saad olla edukas vaid siis, kui oled väga heas kontaktis nii iseenda kui ka oma tiimiga. “Juhtidel on meeletu mõju ümbritsevatele inimestele. Ja reeglina juhid alahindavad oma mõju inimestele. Pilk, miimika, kehakeel, iga väike fraas, mida ütled – seda kõike interpreteeritakse teiste poolt väga suure kaaluga. Meeleolu ja see emotsionaalne energia, mis juhid iseendaga hommikuti tööle kaasa toovad, on vaat et veel tähtsamad kui nende valdkondlikud professionaalsed oskused. Negatiivse varjundiga emotsioonid kanduvad ülikergesti juhilt tiimile, nagu nakkav viirus, ja nende mõju tiimi tegutsemistervisele on väga mürgine. Mulle meeldib seda käsitleda nii, et mingil tasandil juht taastoodab oma organisatsioo

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on NASDAQ Tallinna Börsi juhatuse esimees Kaarel Ots. Olen Kaarlit näinud esinemas erinevatel lavadel, lugenud tema seisukohti artiklitest ja blogipostitustest, samuti kuulanud tema mõtteid raadiost ja podcastidest – ning mind hakkas üha rohkem huvitama, kes on see mees, kes eestlaste investeerimiskultuuri kasvatab? “Kui sa võtad ükskõik, millise organisatsiooni ja seal toimetavad inimesed, siis sa saad iga inimese kohta teha kookdiagrammi, kus muuhulgas joonistuvad välja sellised kolm olulist siilakat – esimene siilakas käsitleb kõike seda, mille osas inimesel on kirg ja mida talle väga meeldib teha; teine siilakas ütleb, milles ta väga hea on ja milles ta tahaks ehk veelgi paremaks saada; ning kolmas, viimane, siilakas räägib sellest, mille eest ollakse ka valmis talle väärilist tasu maksma. Ja mida paremini need kolm valdkonda inimeste juures kokku sobituvad ja omavahel kattuvad, seda vähem tegelikult organisatsioon vajab ka formaalset juhtimist. Inimestel, kes igapäevas

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on reklaamimaailma ere täht Heily Aavik. Heily on agentuuri La Ecwadori omanik, juht ja strateeg. Ta oli aastaid Eesti Reklaamiagentuuride Liidu president ning juhatuse liige, samuti oli ta pikka aega Kuldmuna konkursi ja gala peakorraldaja. Kutsusin Heily vestlema loovusest ja loovmeeskondade juhtimisest. Hästi tore oli tunnetada, kuidas Heilys on segunenud reklaamimaailmale nii vajalik loovus ja loomingulisus ning ärimaailmale kohane ratsionaalsus ja pragmaatilisus. “Paljud mõtlevad, et reklaamiagentuur on selline koht, kuhu inimesed tulevad lõunal kohale ja siis nad hängivad seal ning teevad tööd siis, kui parasjagu tunne peale tuleb, nt öötundidel. Võib-olla päeval ei pruugigi ühtegi head ideed pähe tulla, siis toimetatakse öösel edasi. Tegelikult on asi hoopis maisem. Meie elu on samasugune nagu ülejäänud maailmas, s.t. töö käib nagu kellavärk planeeritult 9-st 5-ni. Ja mida ma ise olen selle pikaajalise loovmeeskodade juhtimise juures tähele pannud, on see, et kõige o

It was my pleasure to collaborate with the STARTERpodcast hosted by Maret Ahonen from the sTARTUp Lab at the University of Tartu. We sat down together with Triin Kask, who is probably best known for being a co-founder and former CEO of Nevercode. Triin is a well-known figure in the start-up scene here in Estonia and serves also as a board member at the Estonian Founders Society. We were discussing different aspects of leadership and teamwork from a start-up perspective. For me, the discussion highlighted the importance of building trust, taking responsibility as well as being clear, transparent and open within the team. We all seemed to agree that these are the conditions that will create psychologically safer atmosphere where teams are able to get the best stuff done. Enjoy!

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli uus juht Mart Koldits. Varasemalt on Mart olnud seotud nii Tallinna Linnateatri kui ka Von Krahli Teatriga. Lisaks teatritöödele toimetab Mart ka Anonymous Presenters nime all ning viib koos Hardi Kinnasega läbi tippjuhtide ja meeskondade mõjusa esinemise meistriklasse. Minu huvi oli Mardiga maha istuda ja rääkida, miks on nii nii oluline eneseväljendusoskus ning kuidas oleks võimalik juhtidel iseennast selgemalt väljendada ja oma ideid mõjusamalt tutvustada. Äge oli. Minu jaoks oli see sügav ja huvitav arutelu, kus igal sammul kajas läbi palju inimlikkust ning Mardi näitlejatunnetus ja lavastaja praktika. “Kas sa oled kunagi tundnud, vaadates filmi või etendust, piinlikkust? Kui inimene on laval, sinu ees, ja tal läheb midagi sassi, tal tekib mingi probleem ja ta hakkab sellepärast stressama, siis mulle publikuna ei meeldi see mitte sellepärast, et inimene laval tegi mingi vea – no ajas sõnad sassi või komistas või mis i

Uskumatu – tuleb välja, et ma olen seda rada käinud juba viis aastat, iga nädal, vahetpidamata. Äge! Seekordne episood on lühike refleksioon kuue märksõna ümber, mida see teekond on mulle just podcastide loomise vaates õpetanud. Tegemist on sügise alguses toimunud Microsoft Eesti arenduskeskuse inimestele tehtud inglisekeelse ettekande salvestusega, kus ma mõtisklen valjult selle üle, mida olen õppinud podcastimisest. Püüdsin välja tuua mõned olulisemad terad, mida oma viie-aastase podcastide tegemise kogemuse pealt olen kõrva taha pannud; ehk inspireerib ja innustab see ka teistel oma podcast püsti panna. Julgustan kõiki podcastimist proovima, see on tõesti imeline viis, kuidas endale südamelähedast ja tähendusrikast teemat paremini lahti mõtestada ja sellest hoopis sügavamal tasemel aru saada. Kuulake ikka ...

Käesolev episood on valminud koostöös Eesti Personalijuhtimise Ühinguga PARE ja PARE podcastiga. Ühel selle sügise esimestest külmematest päevadest veetsime tunnikese koos ägedate inimestega – Margus Rinki, Sirli Spelmani, Tiina Sakkose (eelnevalt Seeman) ja Maria Küttiga – arutledes inimeste juhtimise tuleviku üle. Episood on salvestatud PARE 30. hooaja avaürituse raames toimunud diskussiooni käigus, mida mul oli au modereerida ja mille fookusteemaks oli – milline võiks olla inimeste tulevikujuhtimine? Arutelust koorus välja mitmeid märksõnu, mis kõlama jäid ja kõnetasid. Tiina rääkis muutustest, kuidas traditsiooniline väline motivatsioon, nö piits ja präänik meetod, asendub üha rohkem inimeste sisemiste motivaatoritega. Maria tõi mängu enesearengu vaatenurga ning järjepideva isiksusliku ja professionaalse kasvu teema. Sirli rääkis autentsusest, haavatavusest ja aus olemisest juhtimises. Margus aga rääkis sellest, kui oluline on töötajate sobivus ja klapp organisatsiooni DNA ning väärtusmaailmaga. Kuulake

Head sõbrad, seekord on jälle natuke teistmoodi episood. Nimelt, istusime kevadel maha koos suhte- ja pereterapeudi Kärt Kasega ning rääkisime veebikoolituse raames, kuidas luua ja olla pikaajalises õnnelikus suhtes. Täna toon selle koolituse parimad palad ka teile siin podcasti episoodi näol kuulata. Jah, meie jutt keerles küll paljuski paarisuhete valdkonna ümber, kuid kõike seda, millest vestlesime, on edukalt võimalik üle kanda ja rakendada ka tööalastes suhetes. Kärt on ilmatuma suure kogemusega inimsuhete ekspert. Ta on pereterapeudi kvalifikatsiooniga psühholoog, õppinud veel perelepitust, tunnetekeskset teraapiat, Imago dialoogi ning läbinud ka ärksameelsuse kursuse. Lisaks on jõudnud Kärt panna kirja ka kolm raamatut: 'Suhteaudit: käsiraamat paaridele'; teine raamat 'Kuidas hoida armastust?' ja tema kõige uuem, kolmas raamat 'Miks petetakse?'. Selles mõttepõrgatuses oli nii head energiat kui ka palju sügavust. Kindlasti kumab meie vestlusest läbi ka meie ühine soov tuua maailma rohkem usalduslikke ja

Käesolev episood on valminud koostöös uuenduslikke sisustuslahendusi pakkuva ettevõttega OCCO. Minu seekordseteks vestluskaaslasteks ongi OCCO asutaja ja juht Ander Sõõrumaa ning turundusjuht Helen Karolin. Arusaamad töötamisest, sh ka kontori olemus ja funktsioon, on koroonakriisiga muutunud rohkem kui kunagi varem. Kui kogu maailm on kiires tempos pidanud kohanema distantsilt töötamisega, siis minu huvi oli rääkida sisustuslahenduste valdkonna proffidega, millised arengud füüsiliste tööruumide vallas hetkel aset leiavad. Ja koos mõtestada, kuidas ettevõtjad oma seniseid klassikalisi kontoriruume uuele reaalsusele kohasemaks saaksid muuta. Head kuulamist! “Suund, mida meie väga selgelt üha rohkem tajume, on, et kontorimaailm on jõulisemalt liikumas inimkeskse disaini suunas. See tähendab, et inimeste koostöötamisvajadused muutuvad üha olulisemaks. Oleme viimase pooleteist aastaga aru saanud, et kui suur hulk tööülesandeid on võimalik töötajatel iseseisvalt kodus või kuskil mujal töötajale sobivas kohas kena